Suure-Jaani Kultuurimaja tegevus on välja kasvanud hoogsast ärkamisaegsest seltsitegevusest 19 saj. lõpus. Aktiivsemateks seltsideks olid Suure-Jaanis Ilmatari laulu- ja mänguselts, hilisem haridusselts ning Suure-Jaani Priitahtlik Tuletõrjujate Selts. Seltside juures tegutsesid laulukoorid, puhkpilliorkester, tehti näitemängu, asutati raamatukogu, korraldati kirjandusõhtuid ja rahvapidusid. Olulisteks kultuuri- ja hariduselu eestvadajateks on olnud heliloojate Kappide suguvõsa liikmed. Esimene seltsimaja valmis Suure-Jaanis eesti soost mõisniku, Jaan Kurriku, eestvõttel ja rahalisel toel 1904. aastal. Algselt Ilmatari Seltsile ehitatud hoones tegutses kuni 1940. aastani Suure-Jaani Tuletõrjeselts. Nõukogude korra ajal, 1944. aastal nimetati seltsimaja ümber Suure-Jaani Kultuurimajaks. Sisuline tegevus jätkus, kuid kõige aluseks sai ajastule kohaselt kommunistlik ideoloogia ja propagandistlik kihutustöö. Läbi aegade on tähistatud kohalikku päritolu suurkujude sünni(aasta)päevi (Mart Saar, Johan Köler, heliloojad Kapid, Paul Kondas, Julius Vaks), peetud laulupidusid ning tähistatud Ilmatari seltsi, koori ja puhkpilliorkestri asutamise aastapäevi.
2005. aastal kolis kultuurimaja Kondase koolimajja. Praegune kultuurimaja on valminud Suure-Jaani koolijuhi ja maalikunstniku Paul Kondase eestvedamisel. Endiselt toimetavad Suure-Jaani Kultuurimajas Ilmatari lauljad, puhkpillimängijad ja näitemängu huvilised, tehakse käsitööd ja tantsitakse. Maja ootab uuenduskuuri nii seest kui väljast.

2012.a. sügisel hakati kultuurimaja hoonet renoveerima, seetõttu koliti kultuurimaja tegevus Suure-Jaani vallamaja keldrikorrusele ja kultuurimajast sai kultuurikelder.

2015.aasta aprillis kolis kultuurimaja tagasi vallamajas asuvast kultuurikeldrist tagasi Kondase majja. Renoveeritud oli esimene korrus ja teise korruse saal. Uuenduskuuri ootab veel teise korruse ringide ruumid ja koridor.